Mis on jätkusuutlik ettevõtlus?

Tihtipeale kasutatakse sõnapaari jätkusuutlik ettevõtlus asemel ka sõnaühendeid nagu ettevõtte ühiskondlik vastutus (corporate social responsibility), vastutustundlik ettevõtlus (corporate responsibility), vastutustundlik äritegevus (responisble business).

Jätkusuutlikku ettevõtlust on keeruline üheselt määratleda. Näiteks maailma säästva arengu ärinõukogu (World Business Council for Sustainable Development, WBCSD) märgib, et see sisaldab endas kolme mõõdet:

  • ettevõtte majanduslikku/finantsilist vastutust
  • ettevõtte keskkonnaalast vastutust
  • ettevõtte sotsiaalset vastutust

Definitsioonid:

Jätkusuutlikku ettevõtlust saab defineerida ka järgneva kolme kirjelduse abil:

1. Ettevõtete toimimine viisil, kus põhitegevusega on kooskõlas sotsiaal- ja looduskeskkond ning mis koosneb pigem vabatahtlikest tegevustest, mitte asjadest, mida ettevõte peab seaduse järgi tegema (Euroopa Komisjon)

2. Sotsiaalsete probleemide muutmine majanduslikeks võimalusteks ja majanduslikuks kasuks, tootlikuks võimsuseks, oskusteks, hästitasustatud töökohtadeks ja rikkuseks (Peter Drucker)

3. Ettevõtte avatud ja läbipaistev tegevus, mis põhineb eetilistel väärtustel ja austusel töötajate, kogukonna ja keskkonna vastu. Selle eesmärgiks on anda säästlikku väärtust nii huvigruppidele kui ka ühiskonnale laiemas tähenduses (The European Multi-Stakeholder Forum on Corporate Social Responsibility)

Enim levinud tõlgenduse põhjal tähendab jätkusuutlik ettevõtlus majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku integreerimist ettevõtte juhtimisse ja tegevusse, arvestades erinevate huvipooltega ning luues lisaväärtust kõigile asjaosalistele.

Samas tõdeb WBCSD, et viis, kuidas ettevõtted enda jaoks teema lahti mõtestavad, sõltub kohalikest teguritest nagu näiteks kultuuri– ja õigusruum.

Jätkusuutliku ettevõtluse näol on igal juhul tegemist valdkonnaga, mis läbib kõiki ettevõtte funktsioone, alates personali- ja finantsjuhtimisest kuni turunduse ja tootearenduseni.

Seotus ettevõtte tegevusega:

On oluline, et iga ettevõte seoks vastutustundlikkuse oma tegevusala ja kompetentsidega ning pööraks erilist tähelepanu just neile küsimustele, kus igapäevase tegevuse mõju kõige suurem on. Nii on toiduainete tootja jaoks kahepoolse printimise ja elektrooniliste arvete väljastamise kõrval märksa olulisem keskkonnasõbralik tootmiskorraldus ja ressursside hea kasutus tootmises.

Samuti on advokaadibüroo panus juuratudengite harimisse või kolmanda sektori tasuta õigusalasesse nõustamisse ilmselt targem ressursside kasutamine, kui seda oleks vaid ühekordne abistamine metsa istutamisel või kodutute koerte varjupaigas (ka need on olulised, kuid peaksid tulema teises järjekorras).

Lühidalt märksõnadega:

Erinevate definitsioonide ühisosana saab välja tuua järgmised aspektid:

  • Sotsiaalne-, looduslik- ja majanduslik mõõde – kolmikmõõde
  • Seotus põhitegevusega
  • Kajastamine strateegias (sh visiooni, missiooni ja väärtuste sõnastuses)
  • Vabatahtlikkuse printsiip (seaduse ülene)
  • Arvestamine huvigruppide vajaduste ja ootustega
  • Eesmärkide seadmine ning oma tegevuse mõju analüüsimine
  • Teemakohane kommunikatsioon sisse- ja väljapoole (sh raporteerimine)